top of page
Suur tumne tasut2_edited.png

“Kas teadsid?” on Edasi videosaade, mille iga osa tutvustab ühte valdkonda või ettevõtmist. Püüame avada ja selgitada taustu, visualiseerida andmeid ning muuta seeläbi keeruline lihtsaks. Või siis lihtne ja igapäevane põnevaks. Eesmärk on innustada ja hoida üleval uudishimulikku meelt, pakkudes vaatajatele meelelahutuslikus võtmes läbimõeldud ja harivat sisu.


Projekti osalus


Vladislav Musakko - Produtsent, Operaator, Monteerija

Egle Taklai - keeletoimetjaa

Janeck Uibo - toimetaja



Projekti pea toetaja:





NASA saadab inimesed uuesti kuule

Pool sajandit pärast esimest lendu on kosmoseagentuurid taas valmis inimese Kuule viima. NASA koostöös teiste rahvusvaheliste kosmoseagentuuridega ja kommertspartneritega on loonud programmi Artemis, mille esimene rakett lendab Kuule juba lähinädalatel. Eesmärk on katsetada uusi tehnoloogiaid ning proovida luua ümber Kuu tiirlev orbitaaljaam ning ühtlasi ka maanduda Kuule. Kui see õnnestub, siis rakendatakse kogutud teadmisi edaspidi Marsi missiooniks. Ka Eestil on projektis oma roll. Tausta aitab avada EASi kosmose ja CERNi büroo juht Madis Võõras.




Kuidas Hiina plaanib domineerida ülemaailmses kaubanduses?

Hiina mõju kasvab maailmas pidevalt, sh Euroopas. Selleks, et mõjuvõimu kasvatada, ehitab Hiina nn uut siiditeed ehk “Belt and road Initiative”. Eesmärk on loodava taristu abil nagu teed, sadamad jms, tõhustada kaubandust kogu maailmaga. Kuid investeeringute taga peituvad muud motiivid, Hiina eesmärk on kasvatada pehmet jõudu partnerriikide üle.




Kas teadsid? Miks hinnad tõusevad

Maailma on tabanud inflatsioon, sellest räägitakse igal pool, teleuudistes kui ka kodudes köögilaua taga. See mõjutab igaüht erinevalt, kuid ei jäta kedagi puutumata. Vaatame lähemalt, kuidas hinnatõus inimesi mõjutab ja miks on see nii kiiresti tõusnud.

Räägime majandusanalüütik Peeter Koppeliga ja majandusekspert Raivo Varega. Nad tutvustavad praeguse inflatsiooni tagamaid, selgub, et sõda Ukrainas ei ole kaugeltki peamine põhjus, miks hinnad tõusevad.




Kas teadsid? Kuidas võita Michelini tärn

Michelini tärn on restoranide kõige hinnatum tunnustus ja iga peakoka unistus. See tähistab tema töö kulminatsiooni restoranikontseptsiooni kallal, muudab peakoka rahvusvaheliselt tuntuks ja klientide vool restorani kasvab. Kasu saab ka riik, sest Michelini tärn meelitab toidukliente kogu maailmast. Millistele kriteeriumitele peab aga üks tärni ihaldav restoran vastama? Selgub, et kõik algab peakoka mõttest. Mitte õdus atmosfäär ja kallid elemendid interjööris, vaid peakoka isikupära on määrav.




Kas teadsid? Kuidas leevendada gaasi hinda

Ühest küljest koormab inimene kliimat, pidades üha suuremal hulgal pudulojuseid, kes oma väljaheidete kaudu metaaniga õhku “rikastavad”. Teisest küljest vaevleb seesama inimene energiakriisis, kus gaasi hind teeb rekordeid, ehkki maagaas on samuti metaangaas. Kuidas kaks otsa ära ühendada nii, et võiks Lennart Meri kombel tõdeda: “Olukord on sitt, aga see on meie tuleviku väetis“?




Kas teadsid? Võitlus Arktika pärast

Mis võitlus käib kaugel Põhja-Jäämerel? Miks riigid sinna ronivad ja miks see konflikte tekitab?

Vene ekspeditsioon nimega Arktika, mida juhtis Artur Chilingarov, tegi 2007. aastal reisi põhjapoolusele ning kasutades uurimisallveelaeva, laskus esimest korda ajaloos põhjapoolusel merepõhja. Uurimisrühm paigaldas sinna Venemaa lipu ja võttis analüüsimiseks vee- ja pinnaseproove. Eesmärk oli koguda lisatõendeid, et täiendada Venemaa laiendatud mandrilava nõuet. Lihtsamalt öeldes soovib Venemaa laiendada oma territooriumi ja mõjusfääri. Kuid Venemaa ei ole ainuke riik, kellel on sarnased huvid kaugel Põhja-Jäämerel. Miks riigid sinna ronivad ja miks see konflikte tekitab? Mis seal peale jääd ja valgeid karusid ikka on?




Kas teadsid? Kuidas toimub rahvaloendus?

Kust meie teame mitu inimeset elab Eestis? Kust Statistikamet seda teab? Vastus on lihtne, sest rahvaloenduse käigus loetakse kõik üle, lisaks inimestele loetakse üle ka kõik eluruumid. Kuid sellel aastal Eestis toimuv rahvaloendus on veidi teistsugune.

Me ei mõtle sellele, aga me jätame igapäevaselt igale poole oma andmeid – näiteks siis, kui kasutame poes kliendikaarti, kullerile oma asukohta jagame või külastame arsti. Kogutud andmeid töödeldakse, et muuta teenuseid, mida me tarbime, mugavamaks ja efektiivsemaks. Riik ei ole siinkohal erandiks, tegelikult on tal meie kohta eelnevalt juba palju teada.

Kuidas rahvaloendust korraldatakse ning andmeid kogutakse, sellest saabki seekordses videos teada. Episoodi valmimisele aitas kaasa Statistikaamet.




Kas teadsid? Kuidas õnnestus Eesti teedel vähendada ohvritega liiklusõnnetusi poole võrra?

Me kõik soovime jõuda kiiresti ja mugavalt punktist A punkti B ning mis peamine – ohutult. Selle nimel töötavad igapäevaselt erinevad ametkonnad.

Kas teadsid, et 2006. aastal toimus Eestis liiklusõnnetuste arvus kannapööre ja järgmise 5 aasta jooksul langes rakendatud meetmete mõjul kannatanutega õnnetuste arv pea 50% ja seda vaatamata asjaolule, et sõidukeid tuli teedele juurde. Kuidas see võimalikuks osutus, sellele küsimusele otsimegi käesolevas episoodis vastust. Selgub, et liiklusohutuses on kolm peamist tegurit, mille abil on võimalik seda protsessi mõjutada ja vähendada liiklusõnnetusi.

Episoodi valmimisele aitas kaasa Politsei- ja Piirivalveamet.




Kas teadsid? Milline on tuleviku energeetika väljakutse?

Alternatiivse energeetika lahendused aitavad suurepäraselt vähendada meie sõltuvust traditsioonilisest elektritootmisest, kus elektri saamiseks on vaja miskit põletada. Alternatiivid aitavad vähendada õhusaastet, millega panustame kliimasoojenemise vastu, lisaks on energia enda tootmise kulu nullilähedane. Kuid alternatiivenergial on üldtuntud probleemid – mis siis, kui päike ei paista ning tuul ei puhu?

See on tänapäeva energeetika väljakutse, mida paljud püüavad lahendada. Tänases videos tutvustame väiketarbijatele energia salvestamise lahendust ning räägime, kuidas võiks välja näha energia tulevik.

Episoodi valmimisele aitas kaasa Eesti Energia.




Kas teadsid? Kogu tõde talisuplusest

Sel talvel oli sotsiaalmeedia täis pilte inimestest, kes tegelesid talisuplusega. Mis vägi ajab neid talvel külma vette? Seekordses “Kas teadsid?” osas viimegi vaataja jääauku ja uurime matkajuhi ja aktiivse talisupleja Romet Vaino käest, miks ta seda teeb ning mida algaja talisupleja võiks teada ja silmas pidada. Selgub, et talisuplus on tõhus viis maandada kogunenud ärevust, puhastada “kõvaketas” ja anda igapäevaelule uus hoog.




Kas teadsid? Tänapäevane aarete jaht – Geopeitus

Kas oled vahel igavust tundes unistanud elust nagu Indiana Jonesi filmis, kus üks seiklus asendub teisega ning igapäevast rutiini nagu polekski? Muuseas, seda kõike võimaldab üks mäng – Geopeitus. See on värskes õhus mängitav aardeotsimismäng, milles osalejad kasutavad GPS-i või muid navigeerimistehnoloogiaid või täpseid kaarte, et otsida mõistatuste või viidete järgi spetsiaalseid geopeituse aardeid.




Kas teadsid? Kuidas me tulevikus autosid “tangime”?

Võrreldes teiste Euroopa riikidega Eesti alles teeb esimesi suuremaid samme transpordi elektrifitseerimisel. Kindel on see, et tulemata see ei jää. Oluline faktor, mis määrab transpordi elektrifitseerimise kiirust, on taristu. Kui tarbija ei saa kiiresti ja mugavalt autot laadida, siis ta elektriautot ka ei osta. Tal on vaja transpordivahendit, mitte hobi.




Kas teadsid? Üks veredoonor aitab päästa 3 inimese elu

Kas teadsid, et ühest vere loovutamisest valmistatakse 3 erinevat komponenti? See tähendab, et ühe vereannetusega saab päästa vähemalt kolme inimese elu. Veredoonorlus on tänapäevase tervishoiusüsteemi üks lahutamatuid osi. Miks ja kellele loovutatud verd on vaja ning kuidas seda kogutakse?

“Oma postkastist leian ma tihti rämpskirju, mis tulevad erinevatelt organisatsioonidelt, kellega mul on olnud kunagi kontakt või on nad siis kusagilt minu postiaadressi ostnud. Selliste kirjade puhul on mul esimene reaktsioon otsida üles “Lõpeta kirjade saamine”. Aga on üks kiri, mis tuleb mulle regulaarselt ja mille tellimust ma ei soovi lõpetada. See on veredoonorluse kutse. Viimane kord seda kirja saades hakkasin mõtlema, kuidas minu veri saab päästa kellegi elu. Tõepoolest – kuidas?”

Episoodi valmimisele aitas kaasa Põhja-Eesti Regionaalhaigla.



bottom of page